2021. aasta on lõppemas ning on õige hetk teha tagasivaade lõppemas aastale ning uurida, kuidas on edasi arenenud Haapsalu raudtee taastamine? Eelmises aastalõpu intervjuus jäi põhiliselt kõlama soov, et kõik projektid on 2021. aasta lõpuks valmis. Mõni aeg tagasi tuli aga uudis, et kooskõlastusiringile saadetud raudtee arendamise tegevuskava järgi valmiks raudtee Rohukülani 2028. aastal. Mis seis on aga tegelikult uurisime SA Läänemaa Raudteeprogrammi direktorilt Rein Riisalult.
Viimati kui me teiega kohtusime, siis jäi intervjuust kõlama soov, et selle aasta lõpuks võiksid olla kõik projektid kuni Rohukülani valmis. Nüüd on see aasta vaikselt lõppemas. Mis seis on tegelikult?
2021. aasta on möödunud projekteerimise tähe all. Tõsi, plaanid on alati optimistlikumad kui tegelikkus ja kinnitust saab vana Eesti vanasõna “üheksa korda mõõda ja üks kord lõika”. Hetke seisuga oleme sealmaal, et Eesti Raudtee altöövõtjad on projekteerinud raudtee valmis Ristini ja tööd käivad Haapsalu piirini.
Haapsalu ise ja Haapsalu-Rohuküla on selles faasis, et õige pea on oodata järgmise etapi projekteerimishanke välja kuulutamist. Me arvestasime, et mingi osa töödest võib jääda 2022. aastasse ja nii ka läheb.
Kui me nüüd räägime Haapsalu raudtee järgmisest etapist, milleks on Turba-Risti lõik ja sinna vahele jäävast Ellamaa ülesõidust siis, kuidas see ülesõit on praegu lahendatud?
Tehnilisest vaatest on kaks varianti, kas autod sõidavad üle raudtee või sõidavad rongid üle autotee. Kaalutud on mõlemat varianti ja on leitud, et olukord, kus rongid sõidaksid üle autotee on tegelikult lihtsam lahendada. Tõsi küll, kuna seal on turbased alad, turba ümbruses, siis see toob kaasa päris massiivsed mullatöö mahud just raudtee muldkeha ehitamisel, sest projekteerijad näevad ette, et turvas tuleb välja kaevata.
Aga hea uudis on see, et kõik need tööd ja raudtee mahuvad ära raudteemaale. Nii, et ei ole vaja ühelgi kohalikul inimesel muretseda, et nüüd on vaja hakata raudtee tarbeks maad võõrandama ja sellest tulenevalt esiisade maa valdusi üle vaatama.
Jah, see on projektis ilusti paigas. Tuleb päris kõrge raudteeviadukt. Maanteeava 7-meetrit, mis on ka tegelikult analoogsete ehitistega võrreldes väga kõrge nõue Transpordiametilt. Aga ju on sellel selge põhjendus taga ja me anname aru, et need viaduktid ja raudtee, mida me ehitame on 100+ aastat projekt nii, et seal on tuleviku vaade sees.
Risti peatusest. Kas on planeeritud juba ka Risti peatuse asukohta ehk, kas see tuleb samasse kohta, kus see peatus ajalooliselt oli või see nihutatakse keskusele natukene lähedamale?
Teemaplaneeringu menetlemise raames 2013-2017 kui Lääne maavalitsus seda tegi olid mõlemad variandid laual. Tookord jäeti see otsus selleks hetkeks kui läheb projekteerimiseks. Nüüd konsulteerides Lääne-Nigula vallaga ja samamoodi Risti rahvaga see otsus on, et uus peatus tuleb Risti keskusele lähemale. Teiste sõnadega, ta liigub sinna, kus on mõtteline Sireli tänava pikendus. Selle projekti raames on projekteeritud selle sama Sireli tänava pikenduse kaudu ligipääs raudteele ja vahetult sinna raudtee äärde ka parkla rongi kasutajatele.
Nii palju kui mina tean, siis see toob omaltpoolt kaasa ka Lääne-Nigula valla arendustegevused, et selles piirkonnas ka sellist elamuarendust tekitada. Elu on näidanud kui rong jõuab piirkonda, siis see tekitab kohe aktiivsust nii ettevõtjate hulgas kui ka inimesed vaatavad asukohta teise pilguga. Me väga loodame, et see toob ka Ristile kaasa positiivse tuule ja inimesed leiavad elukoha Ristil. Nii, et kes on sealt kunag pärit leiavad hea põhjuse tagasi pöörduda, et elu maapiirkondades ei hääbuks.
Sõiduplaanidest. Kui rong jõuab ühel päeval Ristile, kas on arutatud ka erinevaid variante ümberistumise teemal a’la kui rong jõuab Ristile, inimene astub sealt maha, et ta saaks siis ka mugavalt ümberistuda mõne maakonnaliini bussile, et sealt kuskile suunas edasi sõita?
Busside-rongide sõiduplaanide integreerimine on üle Eestiline teema. Mina kuulun kindlasti nende hulka, kes ütlevad, et sõiduplaanid peavad olema reisija vaatest kokku pandud. Mitte niivõrd sellest vaates, kuidas operaatorid või korraldajad paremaks peavad.
Paraku süsteem on täna üles ehitatud nii, et rongi liiklust korraldab meil majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lähtuvalt Elron ettepanekutest ja Eesti Raudtee kui Edelaraudtee infrastruktuuri ettevõtete sellisest pakutud võimalustest, millal rongid sõita saavad.
Bussiliiklus, sõltuvalt sellest, kas on avalik vedu või kommertsvedu, korraldab, kas ühistranspordikeskus või siis kommertsvedajad ise liinilubade alusel. Selles süsteemis, kus on erinevad osapooled on arusaadav, et turumajanduslikus olukorras igaüks püüab oma kuludele katet leida. Mis tihti tähendab seda, et kui on tipptund, siis on sõidu võimalusi rohkem, sest kõik tahavad tipptunnil oma teenust pakkuda ja vastupidi kui on õhtused ajad, inimesed sooviks näiteks teatrist tagasi tulla ning neid ei ole reeglina väga palju, nii öelda regulaarliini avamiseks, siis on jällegi keeruline, kes seda sõiduteenust pakub.
Ma tean, et käesoleval nüüd vastu võetud transpordi liikumise arengukavas on ka selline sõiduplaanide ja erinevate transpordiliikide intergreerimine taaskord päevakavva võetud. Eks seda peab tsentraalselt tegema. Kui me räägime nüüd rongist Ristile, siis ilmselgelt arvestame ka sellega, et rongi reisijatel on vaja bussiga edasi saada. On inimesi, kes tulevad kaugemalt, et saaks bussiga rongi peatusesse.
Loomulikult need sõiduplaanid peavad olema nii tehtud, et ei ole vaja emba kumba kaua oodata. Sa saaksid ikkagi põhi marsruutide vahel, milleks on reeglina sellised suuremad linnad nagu Keila ja Tallinn või siis teisele poole Haapsalu, et sinna oleks ikkagi võimalikult sujuvalt saada inimestel, kes tulevad maapiirkondadest.
Turba-Risti lõik on praegu töös ja on kindlus, et see läheb ehitusse kuid, mis saab sealt edasi kui me räägime nüüd Risti-Haapsalu-Rohuküla lõigust?
Nagu ma ütlesin on projektid valmis kuni Ristini. Hetkel on menetluses Tehnilise Järelvalve Ameti poolt ehitusloa menetlus. Protsessilt tähendab seda, et erinevad osapooled nii piirinaabrid kui ka erinevad riiklikud institutsioonid vaatavad selle projekti hästi põhjalikult läbi. Lähtudes just endale olulistest teemadest, kas projekteerija on lahendanud kõik asjad õigesti ja normide kohaselt ning parimal võimalikul viisil. Mis arusaadavalt tekitab jällegi ka diskussiooni.
Tulevad uued ettepanekud. Öeldakse, et seda asja võiks teistpidi teha nii, et see protsess on aega võtnud, ehitusloa menetlus. Küll aga kõk märgid, me oleme lõpusigel, näitavad, et 2022. aasta kevadel kui ilmad lähevad ehotuseks sobivaks, saab ehitustöödega peale hakata. Nagu mainitud, siis Euroopa Liidu taasterahastust on ka see kate olemas kuni Ristini.
Paralleelselt hetkega on koostamisel raudtee arendamise tegevuskava aastani 2028, mille raames on ära kirjedatud peamised tegevussuunad, sh raudtee ehitamine Rohukülani ja selleks ette nähtud investeeringud.
Minule teada olevalt on nii Eesti Raudtee kui ministeerium seisukohal, et põhimõtteliselt on võimalik alustada Ristilt Rohuküla suunas edasi ehitamisega aastal 2023. Nagu öeldud projektid saavad järgmise aastaga valmis aga see eeldab, et riigi poolt leitakse täiendavad vahendid juurde, et ehitusel oleks ka rahaline kate.
Tulles tagasi optimsimi juurde, kuidas see intervjuu algas, et mina olen jätkuvalt seda meelt, et aastal 2025 või äärmisel juhul 2026 võiksime rääkida sellest, et rongiliiklus on taasavatud Rohukülani.
Intervjuu kokkuvõtteks. See aasta on lõppemas, järgmine on suhteliselt kohe algamas. Mida toob Haapsalu raudteele aasta 2022?
Ma usun, et kõige märgilisem sündmus on Läänemaa inimeste jaoks. See on nüüd väga pika aja jooksul esimest korda, kus pannakse raudteerööpad maha Läänemaa piiridesse. Võib olla rööbas kui selline ehk ei pruugi jõuda küll aga inimesed näevad reaalselt raudteetammi, mis on uueks tehtud. Nad näevad, et kõik see võsa, mis on aja jooksul sinna kasvanud on ära raadatud, selline suur ja lai siht. Kindlasti kõik, kes kasutavad Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteed näevad sellist massiivset viadukti ehitustöid, mis sellel hetkel toimuvad.
Kokkuvõtvalt ma ütleksin, et inimeed näevad oma silmaga ja kui soovivad saavad oma käega katsuda, et raudtee ehitus Turbast edasi Haapsalu suunas on reaalsus.
Ehk et 2023 Risti ja optimistlikult võttes 2025 või 2026 siis Haapsalu?
Ma võtaks natukene teistmoodi plaani. Kui me räägime rongiliiklusest Ristini, siis ma näen, et palju tähtsam on see, et lisaks Turba-Risti ehitusele algaks sama aegselt ka Risti-Haapsalu ehitus ühe aastase vahega. Töö käigus selgub, nagu ma ütlesin, et viadukt on väga massiivne ehitus, nii mulla
kui ka betoonitööde mõttes, kas nüüd on raudtee Ristini valmis enne ja on mõistlik alustada ka rongiliiklust või tehakse asju nii, et alustatakse massiivsete töödega, et 2023 liita sellele juurde juba tööd Haapsalu suunas. Rongiliikluse reaalne avamine, kus inimesed saavad tõesti selle maksimumi lähedase kasu kätte siis kui on avatud Turba-Haapsalu lõik tervikuna.
Siin on oluline võtme küsimus riigil järgmiseks aastaks leida täiendavaid vahendid, et insenertehniline töö saab valmis. Kõik küsimused, mis on vaja lahendada ehitustehniliselt saavad vastused aga on selge, et ei saa lepingutesse minna kui rahaline kate puudub. Kas see tingib olukorra, et vahepeal tekibki Tallinn-Risti liin või saaksime hakata rääkima Tallinn-Haapsalu liinist ja natukene hiljem ka lisandub sellele ka Rohuküla. Ma usun, et see on järgmise aasta lõpuks selge.
